Igaljuhul, ma siin vaatan application form'i, mis lebab juba nädal aega diivanil ja mi,s edukalt kadalipu läbimise korral, sõidutaks mu Hollandisse...Kas kandideerida või mitte ? Ma tunnistan - ma ei taha Eestist ära- Ma ei taha ära minna alatiseks (samas, mõneks ajaks ju võiks?). Kui ma mõtlen, milline võiks olla minu elu 10 aasta pärast, siis ma näen enda kõrval minuga samast kultuuriruumist pärit inimest. Ma tahan inimest, kellega ma saan rääkida meie ilusas keeles. Ta mõistaks ehk neid tundeid sõnade taga. Ja kui ma võrdleks teda näiteks mingi kohaga (kujundlikkus mulle meeldib), siis ta suure tõenäosusega mõistaks. Vaevalt saaks lõpuni aru lõunamaamees võrdlusest, et ta olemus on maistev nagu sõir, mis on tehtud Setomaa metsade vahell, pärnapuu all asuva vana talu köögis, memme poolt, kelle kapis ripuvad kaunid rahvarõivad....Hm, minu vanaema tuleb meelde. Olgu muld talle kerge. Ja vanaisale ja teisele vanaema ja vanaemale ka. Ja kõigile teistele teispoolsusesse läinud sugulastele ka. Maailma lõpus on kohvik...
Aga vahetevahel kuskil villas Vahemere äärs võiksin ma puhata küll, see meeldiks mulle väga.
Täna ma meisterdasin Ploomikesele sünnipäeva piltkaartluuletust. Näitan seda siin ka kunagi.
Ma olen õnnelik.
Hedone tundub põnev koht....
No comments:
Post a Comment