Googeldasin neid just ja laenates siis Tarmo mõtteid: Ainuke patt taeva all on nõmedus.
Vot tasub mõleda sellele. Ja mina mõtlesin, et millal ma nõmedaks muutun. Ma muutun nõmedaks, siis kui ma pean vajalikuks ennast kaitsta vms, siis ma nõmedusega põgenen või ajan eemale...kus on need kaaslased, kes sind mingi fucking nurka ei ürita suruda vaid kellega saab armatuses ja austuses läbi elu kulgeda ?
Ma ei salli seda väiklust ja mõistmatust.
Appi, mis klappidega kõik käivad ja ma tunnen jälle, et ma tahaks Veenusele ära.
Ja kuidas see saab olla, et Urbide 10 eurine kontsert ei olnud välja müüdud ja kui mingi usa pask tuleb, siis on ka 5 korda kallimad piletid kõik välja müüdud ? Kus karuperses inimesed elavad?
Ja nüüd ma lähen lennujaama, et sõita Soome.
Ilusat päeva! Õnne, armastust, ilu ja harmooniat!
No comments:
Post a Comment